Sissejuhatus keskaega
ketserluse levikuga. Nende teke oli omalaadne reaktsioon jõukuse kasvule
ühiskonnas. Linnades levis ketserlus. Paljud muutusid seal jõukamaks. Elu hakkas
muutuma linnas ilmalikumaks. Linn oli patupesa. Kerjumungaordud pidid
jutlustama, et pöörata ketsereid ja paganaid. Nad pidid ka olemasolevaid kristlasi
harima oma jutlustega. Nemad loobusid oma suletusest nende elu ei pidanud
mööduma kloostris, vaid hoopis väljaspool kloostrimüüre, rahva seas. Paiknesid
linnapiirkonnas (tavaordud olid maal). Nende ainus sissetulek pidi olema
kerjamine, et end ära elatada. Ka kerjusmungad muutusid hiljem väga jõukateks.
Toona oli inimestel tavaks üks osa oma varandusest pärandada kirikule. Kaks
olulisemat kerjusmungaordut olid franktsisklased (püha Franciscus) ja
dominiiklased (püha Dominicus). Kerjusmungaordud võtsid enda kontrolli alla ka
hariduse. Kui tekkisid ülikoolis, olid dominiiklaste liikmed need, kes hakkasid
ülikoolide õppejõududena tegelema.
annaabi.ee 
