3D kino areng
Kinoekraanil on samaaegselt kaks eri polarisatsiooniga pilti. Valguse polarisatsioon tähendab
seda, et elektrivektor võngub kindlal polarisatsioonitasandil, ehk tal on oma levimissuund ja
võnkesiht. Polariseeritud (prilliklaasi) pind laseb läbi vaid neid elektrivektoreid, mis asuvad
samal polarisatsioonitasandil. Sellega saavutatakse efekt, et üks silm näeb ühte vaadet ning
teine silm teist, neist ruumilise pildi moodustab juba meie aju, nagu tavaolukordadeski.
Paraku oli tol ajal selle tehnoloogia kasutamine liialt kulukas ning paljud kinod ei suutnud
seda endale võimaldada. Siiski tegi läbimurde 1952. aasta film „Bwanda Devil“, kuna ta oli
üks esimene värviline omade seast ning sillutas teed polaroid-filtritele.
Pilt 6: Polaroid-prillide tööpõhimõte
Esimene heliga 3D film, itaallaste „Nozze Vagabonde“, linastus 1936. aastal. Esimene
annaabi.ee 
