Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile
närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda taastuda
stressiseisundist, siis pidevate pingete foonil areneb välja krooniline stress. Krooniline
stress hävitab pikalt ja halastamatult. Pikaajalise kroonilise pingeseisundi tagajärjeks on
depressioon, mille korral avalduvad ja/või süvenevad psühhosomaatilised ja ka füüsilised
probleemid.
Stressi mõju organismile
Meie keha reageerib stressile, üritades stressori mõju vähendada ja taastada tavaolukorda. Kogu
protsess vajab kiireks toimimiseks suurel hulgal energiat. Glükoos on inimese keha peamine
energiaallikas. Stressiolukorras vabastab ajuripats adrenaliini ja kortisooli - hormoone, mis
stimuleerivad glükoosi tootmist maksas. Selle tulemusena on maks ülekoormatud ning
suurenenud glükoosi tase muudab veresuhkru näitajad veres kõrgeks. Toodetud adrenaliinilisa
põhjustab südametöö kiirenemise, vererõhu tõusu ja südamelihase tugevamaid kokkutõmbeid.