"tavaolekuga" - 1 õppematerjal

Füüsikaline maailmapilt

poolarvud: n, l, m ja s. Elektroni keskmine kaugus tuumast on määratud täisarvuga n = 1, 2, 3, ... mida nimetatakse peakvantarvuks. See määrab jämedates joontes ka elektroni energia. Elektronpilvede kujud võivad olla erinevad ja seda kirjeldab orbitaalkvantarv l = 0, 1, 2, ... (n ­1), mis iseloomustab elektroni impulssmomenti. Pilve kuju annab energiasse suhteliselt väikese täpsustuse. Magnetväljas asuva elektroni energia on ka pisut erinev tavaolekuga võrreldes, seda kirjeldab magnetkvantarv ml = -l, - (l ­ 1),-1, ..., 0 , ..., (1-1), l. Magnetkvantarv on tingitud elektroni orbitaalsest liikumisest ümber tuuma. Lisaks neile kolmele kvantarvule on veel neljas kvantarv s, mida nimetatakse spinnkvantarvuks s = -1/2, +1/2. Spinn iseloomustab elektroni sisemist liikumist, mida tavaliselt kujutatakse pöörlemisena. Sellega kaasneb kindel magnetväli ja see võib toimuda kahtepidi, sellest ka kaks spinni väärtust. Spinn annab väga väikese