Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam. Peamiselt kasvatatakse speltanisu mahetootmises. Hektari saak on üldiselt 2- 3,5 t/ha, sõltuvalt sordist ja talvitumistingimustest. Tera on kaetud tihedalt liibuvate sõkaldega, seetõttu on speltanisu väga haiguskindel. SPELTANISU OSAKAAL MAHEPÕLLUMAJANDUSES SPELTANISU KASUTAMINE Speltanisu on hea toiduaine meie igapäeva lauale, kuna
nihkuvad nisu ja rukki valmimisajad teineteisele lähedale. Speltanisu Triticum speltum on nisusort, mida Euroopas, näiteks Saksamaal, Sveitsis ja Prantsusmaal kaua ja laialdaselt kasvatati kuni 20. sajandi alguseni. Speltanisu terad on väikesed ja pruunid. Vastupidiselt teistele nisusortidele, on nad tugevalt oma väliskesta küljes kinni. Speltanisu sobib kasvatada mahetootjatel. Jõgeva instituudi katsed kinnitasid, et spelta on tavalisest nisust vähenõudlikum. Tavanisuga võrreldes on speltal sügavam juurestik. Ta on külma-ja põuakindlam, haiguskindlam, kasvab igasugustel muldadel, annab stabiilsema saagi ega nõua eriti väetamist. Speltaseeme külvatakse koos sõkaldega. Kasvuaeg on taliviljal pikk 330 päeva, hektarisaak 23,5 tonni. Talispeltat on kaks tunnustatud sorti `Frankenkorn' ja `Obergrumer Rotkorn'. Suvispeltal tunnustatud sorte pole. Kõige suurem kunst on terad kestast kätte saada. Ajalooliselt on sõkalde eemaldamiseks
annaabi.ee 
