Eesti kultuurilugu
Mida enam kevade poole, seda
hoolikamalt tuleb kevade märke jälgida, eeloleva suve ilmu ja sügisesi saake ette arvata.
Tõnisepäev
Tõnisepäeva pühak Antoniuse mälestuspäeva (17. jaan.) luteri kirik jumalateenistusega ei
tähista. 19. sajandi teisest poolest hakkas usk selle päeva maagilisse mõjusse ikka enam ja enam
taanduma ja 20. sajandi keskpaiku seda päeva paljudes paikades enam pühaks ei peetud.
Eriti Põhja-Eestis on tõnisepäeva tavandisse sisse sulanud kujutlus talvekeskmest. Siia kuuluvad
vanasõnalaadsed ütlused: talv läheb pooleks; talv keerab selja; tõnis on talve harja peal; talve
selgroog murtakse katki; külma süda läheb lõhki; päike hakkab siitpeale riiet pleekima; iga päev
läheb kukesammu võrra kevade poole; päev on ahjukütmise võrra (ahjukütmiseks kuluva aja
võrra) pikem; tuline kivi visatakse vette; pool inimesetoitu ja pool loomatoitu peab veel varuks
annaabi.ee 
