VÕRTSJÄRVE MADALIK
Vabadussõjas hukkunute mälestussammas, mis 1949. a. lõhuti. Aastast 1976 seisab
mälestusmärgi asukohas Ole Ehelaiu skulptuur "Rannu Ema".
Rannu uusapostlik kirik
Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse
Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati
kolhoosi laona. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja
taastas kirikuhoone. Esialgne eesmärk oli kasutada kirikut tavandihoonena. Kui aga Rannus
tekkis Eesti Uusapostliku Kiriku kogudus, võeti tavandihoone rendile. Hea akustikaga kirikus
on korraldatud avalikke kontserte. Pastorihoones tegutseb Rannu perearst.
Rannu park ja mõisahooned
Rannu vasallilinnus rajati 13. sajandi keskpaiku liivi päritoluga Dolenite suguvõsa poolt.
Rannu mõisapreili Barbara v. Tiesenhauseni traagilisest armuloost on ainet saanud Aino
Kallas jt kirjanikud. Kindluse hävitasid Vene väed Liivi sõja ajal. Kaitse alla kuulub müüriga
annaabi.ee 
