Selleks võib olla kas mingi aine, temperatuur, mehhaaniline mõju, stress, valgus, heli jne. 1. Energeetiline. Kõigepealt tekivad muutused rakkude energeetikas, see kas langeb (loidus, väsimus... kurnatus) või tõuseb (pinged, põletikud, ....krambid). Algul on kaebused ebamäärased, tavaliselt tujutus, väsimus, ärritatus, isutus, unehäired jne. Tänu reservidele ja kompensatoorsetele mehhanismidele saavad organid oma ülesannetega veel enam-vähem hakkama Tavameetoditega jäävad selle staadiumi häireid sageli avastamata, va. EKG ja EEG, millega mõõdetakse südame ja aju elektrilisi näitajaid. 2. Biokeemiline. Häirete süvenemisel muutub rakkude ainevahetus ja need hakkavad tootma organismile vajalikke aineid kas vähem või rohkem, areneb vastavalt kas ala- või ületalitus. Ainevahetusprotsessid ei lähe lõpuni, vaheproduktid kuhjuvad. 3. Anatoomiline. Alles seejärel tekivad anatoomilised muutused: haavandid, kivid, ahenemised, kasvajad jne.
Üksikvaia vajumi saab määra staatilise koormuskatse tulemustest. Seejuures tuleb arvestada, et hoone kasutusaja vältel toimuvad vajumid on suuremad kui lühiajalisel mõõdetud. Kui vaia kandevõime on tagatud piisava varuga ja vahetult vaia otsa all olevast pinnasest sügavamal ei ole rohkem kokkusurutavat pinnast, on kasutuspiirsseisundi tekkimine välditud ning üksikvaia vajumist ei ole vaja kontrollida. Vaiarühma vajum arvutatakse jaotusvundamendi vajumi arvutuse tavameetoditega. Vundamenti vaadeldakse seejuures vaiapõhja tasapinnas looduslikule pinnasele toetuva vaiu ja pinnast sisaldava massiivina. Versioon 2 * Vaivundamendi vajum koosneb üksikvaia ja vaiarühma vajumite summast. * Üksikvaia vajumi saab määrata staatilise koormuskatse tulemustest * Kui vaia kandevõime on tagatud piisava varuga ja vahetult vaiaotsa all olevast pinnasest sügavamal ei ole