Eesti sotsiolektide seisund
Mida
madalam sotsiaalne kiht, seda suurem on erinevus normikeelest ja seda heterogeensem on
vastava rühma keelekasutus. Madalamad sotsiaalsed rühmad püüavad muuta oma
keelekasutust kõrgemate rühmade suunas, kuid mitte ainult ja mitte alati. On olemas ka
hoopis vastupidine tendents: hoida nimelt kinni oma kihi keelenormidest (vt eespool).
Samuti erinevad oluliselt meeste ja naiste suhted normikeelega (vt eespoolt).
Teisisõnu: normikeel (ehk eesti keeleteaduses kirjakeel tema tavalisimas tähenduses) on ise
üks allkeel. Sealjuures võime teda käsitada nii registrina (kuna teda kasutatakse tavaliselt
kindlates situatsioonitüüpides) kui ka sotsiolektina, kuna teda valdavad kindlate
sotsiaalsete omadustega inimrühmad. See omakorda lubab meil vaadelda kõiki sotsiolekte
samas terminoloogias.
Selline lähenemine aga nõuab keeleteaduslikult vähemalt ühte: normikeele mõiste
selgeksrääkimist selle probleemiga tegelevate lingvsitide seas ja seejärel selle mõiste
annaabi.ee 
