Kordamisktisimused 1. Kirj_eldage e moodustumist. 2. Millise ruu valgule sekun aar- Iertsiaarstruktuur? : vlr'r.""rtf,"g, on , ia {. Vorrelge omavahel ;::io 5. Kirjeldage enstirnaa 6. Mille poolest erineb 7. Milles seisneb antike 8' Miks tavaliseit ei lagundata organismis vaike energra saamiseks? 2.5. Nukleiinhapped N,kleiinhapped avastati esmakordsert rakutuumas. Ladina keeres tuum nucleus - sellest tuleneb on raku_ t, ,rrrturrut" tihendite nimetus. Nukleiinhapped Eristatakse kahte on nukleotiidid
5). Nagu jooniselt näIra, võib lįįhisrootoriga asürrkroonmootori rrrehaanilisel tr.rnnusjoonel oļla roļrken-r kui üks nraksimtrnrurrnkt. Enarrrikul jūtudel on teine maksimunrpr-rnkt ļnootol'i vastĮliįiļįtĮĮStalitluse aļas elrk kiiruse-motnerrdi tasandi kvadrandis, kus libisttts s ) 1 ja vaid ļrarvadeļ jtrlrtudel on rnõļernad nraksimrrmid esitneses kvadran<įis. Kalre maksimumpunkti vaĮiele jääv trlonrendikõvera rlriirrimunrpunkt (sadulpunkt) on aga tavaliseit esitrreses kvaclraIrdis rring rrrõjtrtab oļuliselt mootori käivitusprotsessi. MinirrraaIse mometrdi T,,,i,, väät1lisest sõļtttĮr ntcotori koormatavus käivitanriseļ. Erranrik asünkroonmootoreid tootvaid firmasid annab kataloogides mootol'i tttoIrlettdi StĮuruse ninrįtltonrerrdi suhtes kolnres punktis, s. o. tnaksitnaaļse nromerrdi TnrajT,1' rliiIrintaalse lriotrrendi T,nr,/T, rring nrrllkiirusel arendatava käivitusrr,orrrendi Tķ;iir/Tņ. ļ-isaks seĮļele on
annaabi.ee 
