kaotust II maailmasõjas. Järgmised keisrid said päranduseks rahva jumaldava austuse. Keisri pildi kummardamine muudeti kõikjal kohustuslikuks. Areng pärast II maailmasõda. Keisrishinto ja riigishinto koos konfutsianistliku eetikaga moodustasid käesoleva sajandi alguses selle ideoloogilise jõu, mis toitis jaapanlaste sõjakust. Uusaastapäeval 1946 pidas keiser Hirohito raadiokõne, milles ta ütles, et on tavalineinimene. Samas kõnes eitas ta Jaapani rahva ülimuslikkust võrreldes teiste rahvastega. Uus seadusandlus kehtestati USA okupatsioonivõimude järelvalve all ja see jõustus 1947 aastal. Selle tagajärjel varisesid kokku nii konfutsianistlikud ühiskonna ideaalid kui ka shintoistlik keisri- ja riigikultus. Ühtlasi lõppes enam kui tuhandeaastane ajajärk, mille jooksul valitsejad olid alistanud usundid võimulolijate huvide teenistusse. Vastutasuks olid religioonid saanud
annaabi.ee 
