tagab uimastisõltlastele jätkupideva rehabilitatsiooni võimalused. Meetmed: 1. Ühtse uimastipreventsiooni alase kontseptsiooni väljatöötamine Eesti vanglasüsteemile; 2. Narkootikumide sisseveo tõkestamine ning vanglasisese avastamise tõhustamine; 3. Lepinguliste suhete väljatöötamine ja käivitamine vangla ja kinnipeetava vahel; 4. Personalikoolituste korraldamine nõustamistegevuse käivitamiseks; 5. Kirikute ja koguduste vaimulike ning tavaliikmete kaasamine rehabilitatsioonitöösse; 6. Rehabilitatsiooni programmide ellurakendamine; 7. Narkovabade osakondade käivitamine; 8. Vanglate varustamine narkootiliste ainete avastamise vahenditega. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2008: 1. Eesti vanglasüsteemi ühtse uimastipreventsiooni kontseptsiooni olemasolu; 27 2. Vanglas alustatud narkootikumidega seotud kriminaalasjade arv ei tõuse; 3
kaubitsetakse häälte ja toetusega, kuid just selline taktika võib anda “nõrkadele” huvigruppidele võimaluse võitva enamuse moodustamiseks, mida üksikult oleks võimatu saavutada. 4. Tavakodanike ehk rohujuure tasandi surve - kuigi enamus huvigrupi kasutatavaid taktikaid nõuab organisatsiooni eliidi algatust ja tegevust, siis samaväärt oluliseks võib osutuda tavaliikmete huvide väljendus. Huvigruppide poliitikas tähendab tavakodanike surve seda, et huvigruppide realiikmed korraldavad kirjade kirjutamise aktsioone, avalikke proteste, meeleavaldusi ja muud taolist. Sellist taktikat kastutavad peamiselt sellised huvigrupid, kellel puudub otsene juurdepääs otsustajateni. 5. Kohtus käimine - paljud huvigrupid kasutavad poliitika mõjutamiseks ka kohtuid. Ehkki