ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
kehapuuded 5.õpiraskused 6.emotsionaal- või
käitumisraskused 7.liitpuuded 8.HEV-d põimuvad ka vaegurluse ehk invaliidsusega. Sügava
puudega lapsed on tunnistatud lapseeast invaliidideks.
LASTEASUTUSE SOBIVUS ERIVAJADUSEGA LAPSELE
1. Pimedate, kurtide, raske vaimse alaarenguga või vaimsete hälvetega laste kasvatamine toimub
eriasutustes (erirühmades).
2. Koos kaasava hariduse tendentsiga, püütakse erivajadusega lapsi maksimaalselt sobitada
tavalasteaedadesse.
3. Praegu eksisteerib paralleelselt nii eri- kui ka sobitusrühmade süsteem (kuhu saab sobitada
kergema puudega lapsi).
4. Rühma valikul on määrav lapsevanemate soov, kuid otsustamiseks vajavad vanemad spetsialistide
(arst, psühholoog, eripedagoog, logopeed) nõu.
5. Raske puudega lastel on kasulikum viibida erirühmades, kus neid arendavad vastavad
spetsialistid (raske puudega laps saab olla sobitusrühmas vaid siis, kui lapsel on isiklik abistaja