Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
samuti mituti riikis, st võib esineda seaduste omavaheline hierarhia.
Põhiseadusele järgnevad täitevvõimu aktid näiteks presidendi seadused, ministri
määrused, samuti muude asutuste määrused (N: valimiskomisjon). Tavaliselt on
enamus riigiõigusenorme seadustes, muude aktide roll on väiksem. Riigiõiguse
allikatena tuleb kõnealla veel põhiseaduslikku järelvalvet teostavate organite
otsused (konstitutsioonikohtu) ning ka tavakohtu pretsedendid.
Konstitutsiooni/riigi õiguse allikaks võib pidada ka konstitutsioonilist tavaõigust,
kusjuures vahet tuleb teha taval ja tavaõigusel. Nii tava kui tavaõiguse puhul on
tegemist mittekirjalike reeglitega, mis on riigiorganites ajajooksul kujunenud, kuid
tavaõigust eristab tavast see, et tavaõigust tunnetavad suhete osapooled
õiguslikult siduvana. Mõnedes riikides võib rääkida religioossetest allikatest (N:
annaabi.ee 
