Antiikaja pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
m.a. oli vaid üks spordiala staadionijooks.
Staadionijooks kujutaski endast vaid staadioni ühest otsast teise jooksmist. Alguses määrati
pikkuseks üks staadion 192,27 meetrit, ent aastal 724 e.m.a. pikendati distantsi kahe staadioni
pikkuseks. Neli, mõnedel andmetel ka kaheksa aastat hiljem lisati vastupidavusjooks, mille esialgse
raja pikkuseks oli kaheksa, siis kümme, kaksteist ning lõpuks 24 staadioni. Nüüdisajal on
olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m
teatejooks, mille eelkäijaks on Panathenaia tõrvikujooks, 110 m ja 400 m tõkkejooks, 3000 m
takistusjooks ning maratonijooks, mis esmakordselt võeti kavva 1896. aastal Maratoni lahingu
võiduteate tooja mälestuseks. Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on
ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning
annaabi.ee 
