Kommunikatsioon organisatsioonides
toimub kahe inimese vahel ja grupikäitumise tegurid ei ole selles protsessis esmase
tähtsusega.
Seesugust vestlust kasutab juht peamiselt probleemide aruteluks, (alluvate) tulemuste
hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja vallandamisel. Taolise vestluse
korraldamiseks sobivad intervjuu põhimõtted. Majandustegevuses tuli võõrkeelne sõna
intervjuu Eestis kasutusele siis, kui kaadritöö asendus personalitööga.
Eristatakse:
tavaintervjuud, milles intervjueerija püüab intervjueeritavat teatud üldistest asjadest
rääkima panna, näiteks psühhiaatrias;
struktuureeritud intervjuu, mille küsimused on hoolikalt valitud ja esitatakse
kindlas järjekorras;
fookusintervjuu, milles rakendatakse mõlema eelneva intervjuu printsiipe;
intervjueerija võib olla direktiivne või mittedirektiivne.
Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel juhtudel siiski väga
keerukaks tegevuseks.