Boccacio "Dekameron"
Kuuenda
päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja
maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma
ande poolest. Juttudes hiilgavad ka teravmeelsed isikud oma tabavate ütlustega.
Naeruväärseks peetakse aga ahnust, isekust, kõrget enesehinnangut ja rumalust. Läbiv
teema on ka pattude varjamine. Nendes lugudes on tegelased nunnad ja mungad, kelle
pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste
süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud
laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on
väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa
päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et
novellides jagunevad inimesed üldiselt kaheks: esiteks need, kelle vooruseid
annaabi.ee 
