Põld kui elukooslus
Lauringson 2004).
Tavaliselt on nii, et ökoloogilises viljeluses rikastub umbrohtude liigiline kooseis
harvem esinevate umbrohtudega ning teatud aja jooksul kujuneb välja
mahepõllundusele omane taimekooslus.
Uurimised on näidanud, et umbrohtude liigiline koosseis muutub veel ka kolmandal-
neljandal aastal pärast üleminekut ökoviljelusele. Uute umbrohuliikide lisanduses ei
vähene selliste umbrohtude arvukus, valge hanemalts, roomav madar, vesihein. Kui
need liigid olid tavaharimisepuhul olemas, siis nende elutingimused ökoloogilises
viljeluses tavaliselt paranevad. Juurde tuleb ökoviljelusele omaseid umbrohuliike,
nagu hiirehernes, põldohakas. Umbrohuliikide omavahelises konkurentsis mõnede
liikide mõnede liikide domineerimine suureneb (nt hiireherned), teiste arvukus
väheneb (nt harilik orashein). Siiski mitte kõik lisanduvbad liigid ei saa koosluses
domineerivaks (nt rukkilill).
Pikemaajalised uuringud on näidanud, et umbrohtude liigilise kooseisu muutused on
annaabi.ee 
