Haridus
Kõrg ja ülikoolide puhul kaetakse
kulud riigieelarvest riildiku koolitustellimuse ulatuses. Kui eraomanduses olevate
lasteaedade, algkoolide, põhikoolide, gümnaasiumite ja kutsekoolide õppekavad vastavad
riiklikele õppekavadele, saavad nad riigieelarvest raha õpetajate palkadeks ja õppevahendite
ostmiseks. Erakool võib saada ka sihtotstarbelist toetust riigi ja kohaliku omavalitsuse
eelarvest. Erakooli juhtorganid on direktor ja nõukogu.
HARIDUS
Huviharidus - Lisaks tavaharidusele on Eestis veel rida huvialakoole (nii munitsipaal kui
erakoolid), mis loovad täiendavaid võimalusi isiksuse arenguks (näiteks spordi, muusika ja
kunstikoolid).
Kutseharidus - Kui nõukogude ajal oli valdav kitsas erialane koolitus, siis Eesti Vabariigis
on esiplaanil märksa laiem kutsealane ettevalmistus, mille sihiks on tagada parem
konkurentsivõime tööjõuturul. Kutseõppeasutusi liigitatakse järgmiselt, lähtudes nende
vahekorrast üldharidusasutustega:
annaabi.ee 
