Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal
kloostrid, siis oma laiaulatusliku ühiskondliku tegevuse tõttu polnud neil keeruline ka
jumalasõna kuulutada ja sel viisil inimeste haritust tõsta. Ordumungad muutusid omamoodi
rahvaõpetajateks.
1
Läänemerel kasutati palju hollandi keelt (tollal nimetati seda rohkem flaami keeleks)
ja sealt hakkas meile palju laensõnu üle tulema, eriti merenduse teemal. Samuti ei jäänud me
puutumata tavaeuroopalikest mõjudest – saksa ja alamsaksa keelest.
Keskaegne kool oli lahutamatult seotud keskaegse kirikuga. Toomkoolidest kõige
pikaajalisemaks kujunes Tallinna Toomkool. Toomkoolide kõige põhilisem eesmärk oli
kasvatada inimestest head ja haritud vaimulikud, ent haridust said ka tavalised linnalapsed.
Need õppeasutused jagunesid kahte astmesse: trivium (grammatika, retoorika ja dialektika) ja
quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika).
annaabi.ee 
