Wi-Fi 2 Wi-Fi maksimum edastuskaugus kohtvõrgus on umbes 100 meetrit. Ühendus on sellisel juhul piiratud kiirusega ja seda saab kasutada väga lühikese maa tagant. Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi, Wifi, wifi) IEEE 802.11b Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless Ethernet Compatibility Alliance poolt) WiFi-standard pakub maksimaalseks ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks leviulatuseks 50 meetrit. "Enhanced" 802.11b 2002. aastal loodi Texas Instrumentsi poolt
Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-, heli- ja graafikakaarte, siis ruuteri lisakaardid on alati võrgufunktsioonide laiendamiseks (uue võrguprotokolli toe lisamine) või nende kiirendamiseks [1]. Käesolevas töös on kasutatud 2008. aastal toodetud ruuterit Thomson TG784 standardiga 802.11g, mille sagedusala on 2,4 GHz ja maksimaalne andmeedastuskiirus 54 MBps[2]. Vaatamata suhteliselt pikale ajale, mis on möödunud ruuteri tootmise algusest, on seda Eestis siiani võimalik uuena osta, hinnaga 82,45 [3].
Neil on olemas protsessor, mälu, pordid perifreeria ühendamiseks ning mõnedel ruuteritel isegi monitor info kuvamiseks. Suurim erinevus arvutiga võrreldes on ketaste (flopiketas, CD-ROM, kõvaketas) puudumine. Ruuteril pole kettaid, kuna ta täidab vaid üht ülesannet, milleks on sissetulevate pakettide töötlemine ja filtreerimine, ning seejärel nende õigesse asukohta edasi saatmine. Teine erinevus on ruuteri lisamoodulite lisamise piiratus. Kui tavaarvutisse saab lisada video-, heli- ja graafikakaarte, siis ruuteri lisakaardid on alati võrgufunktsioonide laiendamiseks (uue võrguprotokolli toe lisamine) või nende kiirendamiseks. Käesolevas töös on kasutatud 2008. aastal toodetud ruuterit Thomson TG784 standardiga 802.11g, mille sagedusala on 2,4 GHz ja maksimaalne andmeedastuskiirus 54 MBps. Vaatamata suhteliselt pikale ajale, mis on möödunud ruuteri tootmise algusest, on seda Eestis siiani võimalik uuena osta, hinnaga 82,45.
annaabi.ee 
