NSVL ajalugu
selgemalt oli uus valitsusjuht G. Malenkov. Lisaks oli kolmas seltskond, kes isikukultust
pidasid partei Leninlike normide rikkumiseks, kõrvalekaldeks, mis oli osaliselt põhjustatud ka
nö keerulistest oludest. Sellise lähenemise puhul kõige olulisemaks figuuriks oli Hrustsov.
Lähenemine, et reziim tervikuna oli kuritegelik, sellist lähenemist Kremli võimuladvikus
kindlasti ei olnud. Isikukultuse küsimuse tõstatamine tagasiviidav ajasse 1953 kevad. Üsna
levinud ja tavaaarusaam, et isikukultuse küsimus tõusis päevakorrale 1956 aastal, see ei pea
paika. Küsimus tõusis kohe Stalini surma järel. Plaanis oli korraldada pleenum pärast Stalini
surma, kus oleks arutatud isikukultust. Küll oli isikukultuse küsimus selgelt päevakorral juuli
alguses toimunud pleenumi sõnavõttudel. Seal mõisteti hukka Beria tegevus. Juulipleenumil
Kaganovits võttis sõna ja öeldi, et vahepeal on kõnelema hakatud isikukultusest, see ei kõlba
kuhugi, suur juht tuleb rahule jätta
annaabi.ee 
