"tautstaga" - 1 õppematerjal

Eesti kirjanduse ajalugu II

Ka Arbujate seltskonnas jääb ta aktiivseks. Ta on korduvalt Arbujaid esseistlikus vormis peegeldanud. Ta lahkub 1944. aastal Rootsi. Debüüt on täiesti arvestatav aastal 1935 teosega ,,Sonetid". Varasema loomingu tähenduses hakkavad aga välja tulema toestes ,,Vanad majad" ja ,,Reheahi". Arbijatel on kesksel kohal vormiteadlikkus, aga Kangro ,,Vanade majade" ja ,,Reheahi" hakkab kasutama pärimuste ja legendide hämarat ainest. Neis tuleb otsene seos folkloorse tautstaga ja hakkavad ta luuletustes liikuma nõiad, kummitused jms. Kangro mütoloogilisus tõlgendatakse mingi võrulikkuse või lõunaeestlikkuse sisse. Sellist tendentsi näeme näiteks Jaigi luules ja proosas, aga samas Kangro keelevalik on suhteliselt konkreetne ja teadlik, ta kirjutab valdavadlt Põhja- Eesti kirjakeeles. Kangro näited muutuvad tihtipeale poeetiliselt uskumatuteks (magab ja ärkab ja kirjutab kohe 15 luuletust)