Isikunimetustest eesti fraseoloogias
kirjandusliku, sageli sakraalkirjandusliku süzee alusel. Lühike fraas võtab endale tihtipeale
keeruka teksti ülesande. Üld- või pärisnimi fraseologismi koostisosana vihjab mingile teatud
situatsioonile, täites situatsiooni märgi ülesannet. Nimekandja omadused selguvad süzees.
Tunnused, mis on Taaveti ja Koljati nominatsiooni aluseks, selguvad keelevälise situatsiooni
põhjal, mis põhineb Vanal Testamendil. Keelevälistele tausttunnustele rajatud kujundi efekt
ei erine teiste kujundistruktuuridega fraseologismide omast, sest tausttunnus tagab määravad
tunnused. (Õim 2001a: 560)
2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid
Põhisõna ülesanne fraseoloogilises isikunimetuses on eeskätt tähistada inimest kui sellist.
Millisest küljest inimest iseloomustatakse, oleneb tunnuste iseloomust ja semantilise
teisenemise eripärast. (Õim 2001a: 560)
1. Inimene > loom vm zooloogiline olend
annaabi.ee 
