„Lolita“ Vladimir Nabokov
Lugeja süda valutab sel hetkel
palju, sest Humbert nutab ja lahkub ning tapab selle sama mehe, oma ,,rivaali" ja suurima
vaenlase.
Lolita oli tõepoolest Humberti elu valgus, tema niuete lõõm, patt ja hing. Pärast Quilty mõrva
seisis Humbert mäenõlvakul ja vaatas alla laste mänguväljaku poole. Me võime arvata, et ta ei
saanud lõpuni aru oma kuriteost, kuid seal ta seisab ning kirjutab:
,,Kuulasin kõrgel mäenõlval neid meloodilisi hääli, vaikset taustsuminat, kust vahetevahel
kostis mõni valjem hüüe, ning taipasin siis, et kõige lohutum, kõige valusam polnudki see, et
Lolita ei seisnud mu kõrval, vaid et tema hääl ei kõlanud selles kooris."
Ja nii sai tabust veider, tragikoomiline, nutma ja naerma ajav Armastuslugu, mis ei saa
külmaks jätta mitte kedagi.
annaabi.ee 
