Arutlev kirjand - Kui kaugel oleme kultuurilisest enesetapust?
jäädavam: värvide ja mustritega on jäädvustatud hetk, mis suhtleb ka tulevaste
põlvedega, isegi siis, kui teatrit enam keegi teha ei taha või ei saa rahapuuduse tõttu.
Kui riik ei toeta kultuuri, hakkab see hääbuma. Täielikult ta ei kao, kuni on olemas
eesti keel, mis on omaette kultuuri asendamatu osa, ent samas ta ei aita rahvast, ei
lase tekkida ühtsustundel, mis omakorda tagab kindluse, et maailmas olla polegi nii
üksik, kuna on veel keegi samasuguse taustlooga, sama kultuuriga, kes tunnetab
kõike samamoodi. Kultuuri ei tohi hooletusse jätta, pigem tuleb seda kindlustada,
kuna just see võib osutuda tulevikus tugisambaks, millele Eesti toetub. Kui kultuur
sureb välja, kõik eesti inimesed lähvad oma teed, siis võib öelda, et on toimunud
kultuuriline enesetapp, ja see on midagi kohutavat.
Eesti Vabariik on arukas riik, ent nooruse tõttu oskamatu tõeliste väärtuste
hindamisel