detekteerida mittegravitatsiooniliselt. Päikesesüsteemist suuremate astronoomiliste struktuuride uurimise, samuti ka kosmoloogiast tulenevate võrrandite kohaselt moodustab tumeaine nähtava Universumi energiatihedusest 23%, harilik ehk nähtav aine 4,6% ja tumeenergia ülejäänu. Tumeainel on keskne roll galaktikate jaUniversumi suuremõõdulise struktuuri tekke modelleerimisel ning sel on mõõdetavad mõjud kosmilise mikrolaine-taustkiirguse anisotroopiatele. Seda taustkiirgust mõõdab näiteksWMAP-tehiskaaslane. Hoolimata tumeaine tähtsusest Universumis on otsesed tõendid tumeainele vähesed. Mõningaid tumeainet postuleerima ajendanud anomaaliaid on võimalik seletada ka alternatiivsete teooriatega. Üldiselt võib neid kirjeldada kui modifikatsioone mehaanika- ja gravitatsiooniseadustele. Tumeaine olemasolu kohta saadi esmalt vihjeid gravitatsioonilistest efektidest nähtavale ainele. Praeguse arusaama kohaselt koosneb tumeaine
· Helilained tabavad esmalt Päikese pinda ning peegelduvad sealt tagasi tuuma Musta augu superbass · Maailmaruumi madalaima bassiheli kumin kaigub ülisuurest mustast august, mis asub Perseuse galaktikaparves, 250 miljoni valgusaasta kaugusel Maast · Me ei kuule musta augu heli, sest see on kuuldepiirist miljon miljardit korda madalam Helilained lõid galaktikaid · Kõiki maailmaruumi muusikuid saadab lakkamatu galaktikatevaheline taustamuusika · Kosmilist taustkiirgust on kõikjal ning see tekkis 13,7 miljardit aastat tagasi · Taustkiirguse üliväikeste temperatuurierinevuste kohta andmeid kogudes saadi pilt Universumi lapsepõlvest Kosmiline orkester Inimene on võimeline vastu võtma ainult VÄIKEST osa sellest mida Universum pakub Päikesel liiguvad helilained teatud skeemi järgi, tuuma suunas laskudes ning uuesti üles pinnale tõustes ke- Päi vii ul Helilainete allikaks on
Georges Lemaître avaldas 1927. aastal sõltumatult paisuva Universumi mudeli. 1929 avaldas Edwin Hubble vaatlusliku kinnituse Universumi paisumisele. 1931. aastal pakkus Lemaître välja, et Universum on paisunud algpunktist, mida ta nimetas Ürgaatomiks. Samuti seostatakse Tähtede vanuse piiri teooriaga, mis on umbes 13miljardit aastat. Taustkiirguse, selle omaduste ja mõõdetavuse ideed arenesid alates 1940-ndatest. Mõõtmiseni jõuti 60-ndate keskel. Praeguseks on kosmilist mikrolaine taustkiirgust ehk reliktkiirgust väga põhjalikult mõõdetud ja uuritud. Kiirgus vastab absoluutselt musta keha temperatuurile 2,73 K. Neid vaatlusandmeid peetakse tänapäeval koos Hubble'i seadusega kõige olulisemateks kinnituseks Suure Paugu teooriale. Kiirguse vabanemise eelsest ajast ei ole meil vaatlusandmeid. Alles 2014. aasta kevadel avaldati esimesed taustkiirguse polarisatsiooni mõõtmise andmed, mis arvatavasti kannavad kaudset infot inflatsioonilise paisumise ajast.
1932 Carl David Anderson avastab positroni. 1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. 1933 Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. 1933 Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. 1934 Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. 1934 Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. 1935 Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). 1935 Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare. 1935 Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel.
annaabi.ee 
