Eesti kirjandus II kevad
Juhan Smuul
Artur Alliksaar
o 1966 Nimetu saar
Ain Kaalep
o 1967 Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator
Mati Und
o 1968 Phaethon, Päikese poeg
Kui vaadata teatriuuenduse klassikalist avaldusmikuju, siis ideoloogia
kuulutuab pigem seda, et klassikaline draamatekst kaob ära. Valmisteksti
lammutamise tendents tekitab küsimusi. Samas aga on ka taustade
mõttes seoseid. Kui vaadata uuenduse varasemat poolt, siis üks
varasemaid taustautorieid on Bertolt Brecht. Ain Kaalepile meeldis ta
väga. See uuendus Eesti draamas brechtilikult edasi ei lähe. Tulevad uues
taustad: A. Artaud, J. Grotowski, P. Brook. Absurdidraama on selles
komplektis täiesti olemas. Hakkab tulema tekste, mida on kirjeldatud mitut
moodi ja üks tinglikke termineid, mis on käibele lastud on mudeldraama.
Tekib mingi mudeldav tendents, mis proovib haarata korraga väga paljut.
Modelleeritakse kogu maailma ja olemist ning see on tihtilugu tinglik-
kujuteldav maailm