Modernism ja muusikateater
Muusikadraama „Õnnelik käsi“ (1910-1913)
Schönberg ise on öelnud, et tema jaoks kõige tähtsam selle teose puhul oli musitseerimine
teatri vahenditega. (Olulised on värvid) (See mis toimub laval, peab olema kooskõlas partit.)
See oli väga radikaalne teos, mis jõudis lavale alles 1920-el aastatel.
„Õnnelikus käes“ on 4 pilti, mis lähevad ilma katkestuseta.
Tegelased on taas ilma nimeta. On vaid Härra, Mees ja Naine. (Sarnaselt „Ootusega“). Lisaks
on taustakoor. (koor on asetatud lilla riide sisse)
Peategelane, mees, peab Schönbergi idee järgi lamama ees laval.
Musitseerimine teatri vahenditega – muusika = orkester, koor; teater = värv, valgus,
lavategevus
Lavakujundus ei tohi olla looduse matkimine, vaid loodust jäljendavad vabakujundid.
Tuule crescendo muusikas – valguse crescendo teatri vahenditega. Kui lava on valge – torm
lakkab.
Lisaks kirjutas ta veel 2 ooperit:
1923 Dodekafooniline „Tänasest homsesse“ 20