Retsensioon - Chris Rea
Chris Rea kuulajad
olid soliidsed ja võiks isegi öelda ,et üldiselt keskealised.Tundus ,et kogu lava oli
otsast lõpuni detailideni läbi mõeldud. Kõigepealt kostitas Rea publikut ainult
instrumentaalpaladega,lastes neid jutti kõlada viis-kuus.Lavadekoratsioone Rea
seekord ei kasutanud. Visuaalne efekt oli loodud hoopis kitarride abil.Umbes viisteist
kitarri olid tõmmatud lae alla erinevatele tasanditele ning viimase loo ajal paljastus
suur taustakangas mille peale omakorda oli lugematu hulk kitarre maalitud. Eriline
jutumees ja publikule lugude rääkija Chris Rea ei paista olevat.Jääb mulje,et Rea on
konkreetne mees ,kes lihtsalt tuleb,mängib ja laulab vaherepliikide peale aega
raiskamata. Instumentaalse algusosaga maha saanud ,vahetus taustakangal kiri The
Hofner Blue Notesiks ja programmgi muutus. Loomulikult vahetas muusik ka kitarri.
Seda tegi ta kontserti jooksul umbes kümnel korral. The Hofner Blue Notes tõi