LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
Lillkirja ainestikus on kellukad,
roosid, nelgid, lehed jm. Saaremaa tanukirjades puuduvad mandri kirjadele iseloomulikud
tüsedad väädid; neid asendavad peened varred ja suurte õite vahele tikitud väikesed õied.
Värvuselt on Saartemaa tikandid küllaltki eredad. Eredavärvilised suurepinnalised lillkirjad
(näiteks kampsunitel) mõjuvad pidulikult, neis on rikkalikult punast värvi.
Varasemal ajal tikiti Muhus särke, tausid, põlli, seelikuid; hiljem ka sukki, kindaid,
pätte, vaipu ja lahttaskuid. 20.sajandi algul tikiti rahvarõivaid eriti rikkalikult peaehetest
kuni jalatsiteni. Muhu tikandid erinevad tunduvaltmandri ja teiste saarte tikandeist nii
ornamendi kui värvuseelistuse poolest. Muhu kirjades on taimed võrdelmisi loomulikud ja
looduslähedased. Osa lillkirja tehakse äärekirjana, milles mitmesugused motiivid teatud
vahemaa järel korduvad
annaabi.ee 
