Eesti pagejad
seisus ja ka väga halvas.
Rootsis kaotati põgenejate laagerid 1945.aastaks, kuid Saksamaal kaotati viimane laager 1953.
Rootsis saadeti üsna pea eestlased iseseisvat elu elama. Saksamaal see vastu tuli pagejatel veeta
veel mõned aastad veel laagrites.
Saksamaal hakati inimestele tegema taustauuringuid. Selle käigus anti NSV Liidu kodanikud
Venemaale välja. Saksamaaga koostööd teinud ja Saksamaa sõjaväes olnud inimesed heideti laagrist
välja ja haiged saadeti ravile. Skriinimise ( tausauuringute, kontrolli) käigus üritati meelitada
põgenikke kodumaale tagasi pöörduma, kuid nad polnud nõus kodumaale tagasi minema. Siiani oli
Rootsis olnud hea elu, kuid kui 1946. aastal anti NSV Liidule põgenenud välja. Samal aastal peeti
Rootsi ja NSV Liidu kaubandusläbirääkimised, kus räägiti ka Balti põgenikest. Peale seda muudeti
Rootsi perekonnaseadust ja seati eestlaste järmistele tegemistele piirangud. Tänu sellele halvale
olukorrale põgenes 1945-1949