Eutanaasia
sedatsioon ning mõttetust ravimisest hoidumine saanud moodsa meditsiinieetika
klassikalisteks elu lõpuga seonduvateks probleemideks, kus erinevad pingeseisundid on
varmad tekkima. Äsjanimetatud probleemid seostuvad eeskätt just nö passiivse eutanaasia
meditsiiniliste ja moraalsete aspektidega ja avaramas eetilises arutelus vaadeldakse neid sageli
tapmise ja surema jätmise problemaatika kontekstis, kus ühe tavaarusaama kohaselt on
tapmine selgelt taunitavam kui tegevusetus, mis toob kaasa inimese surma. Samas ollakse
enamasti veendumusel, et elu päästvate või toetavate meetmetega alustamine ja nende hilisem
katkestamine on moraalses mõttes märksa komplitseeritum kui kohene loobumine nendest.
Siiski leidub akadeemilises diskussioonis piisavalt käsitlusi, mille kohaselt sellised
tavaarusaamad ei oma absoluutset iseloomu ning võib ette kujutada olukordi, kus ilmneb, et
annaabi.ee 
