Eutanaasia
seisukohalt, kas ta nõustub loomade tapmisega (nt toiduks) või taunib seda.
Igatahes muutub aktiivne eutanaasia eetiliselt mõeldavaks just neil juhtudel,
kui on olemas patsiendi testament või korraldused, living wills (4., lk 2380).
Utilitaarse eetika ja inimese enesemääramiseõigusega rikutakse sagedasti
hüvise vaagimise kaudu inimelu käsutamatuse printsiipi. Selle moraali järgi
pole "inimelu pühadus" mitte millegagi põhjendatav eneseprivileegimine,
mis põrmugi ei erine teistest (taunitavaist) eneseprivileegimistest, nt rassi
või rahvuse eelistamisest... Selle "moodsa moraali" esimene läbiumurre
toimus siis, kui seadustati karistusvaba abort esimese kolme raseduskuu
jooksul - sellega seati hüviste vaagimisel tulevaseks emaks saamise õnnetus
loote eluõiguse suhtes ülimuslikuks. Sama lugu on ka
enesemääramisõigusega halastussurmaks (4., lk 2380-2381).
Kui kaua tuleb säilitada inimelu...
...näiteks apallilist (ajukooretut) elu intensiivmeditsiiniliste võtetega?