RALPH WALDO EMERSON
see viimasest puhtam, ja jumalikum kui miski muu.
Ma ei taha käia sõprustega ringi pepsilt, vaid kõige karusema julgusega. Kui nad on
tõelised, siis pole nad mingid klaasniidid ega jäälilled, vaid kõige tugevam kõigest, mida me
tunneme. Sest mida me praegu, pärast kõigi nende ajastute kogemusi, õieti teame loodusest või
iseendast? Mitte ainsatki sammu pole inimene astunud oma saatuse probleemi lahendamise
poole. Rumaluse taunimises ühineb kogu inimeste kirev lõputus. Ent rõõmu ja rahu magus siirus,
mida ma ammutan sellest liidust oma venna hingega, on pähkel ise, millele kogu loodus ja kogu
mõte pole enamat kui kest ja koor. Õnnelik on maja, mis annab peavarju sõbrale! Nagu peo
puhuks rajatud lehtla või kaar, võiks see vabalt olla ehitatudki ainuüksi selleks, et teda
ühelainsamal päeval võõrustada. Veel õnnelikum on ta, kui sõber mõistab selle suhte pühalikkust
ja austab selle seadusi