PLATONI MORAALIFILOSOOFIA
platonistlik eetos paratamatult negatiivse, ilmse askeetilise vääringu. Et hing oma tõeliselt
olemuselt kuulub teise maailma, kus on tema päriskodu, siis seisab headus ja õnn, mille
taotlemine on inimelu ülimaks eesmärgiks, üksnes eemaldumises sellest meelelisest
maailmast ning suundumises täiusliku, ideedemaailma enamale tunnetamisele. Ihu ja sellega
seotud alamad hinge eluavaldused, mis otsivad rahuldust meeleliste himude küllastamisest,
kuuluvad tõelises kõlbelises elus rangele taunimisele. Selline askeetlik, tegelikkusest
tagasitõmbumist ja kõrgema maalima - ideede – tunnetamisele andumist toonitab eetos
paistab silma eriti varajasema loominguperioodi dialoogides. Kahtlemata on selles tegemist
veel täieliku sõltuvusega meistri ning õpetaja eluideaalist ja selle reaalsest eeskujust tema
enda elus ja isikus. Kuid Platon jäi oma hingelaadilt eelkõige helleeniks, kelle erksat ilumeelt
annaabi.ee 
