Referaat Peipsi madalik
aastal.
Rahvapärimuses on säilinud lood kuidas küla hiietargad mäel lindude lennusuuna järgi tulevikku
ennustamas käisid, mistõttu on Arumäge nimetama hakatud Lindemäeks ja küla Linde külaks.
Lindemäel asusid ka pühad hiied, kus viidi läbi ohverdamisrituaale. Rituaalide läbiviiaks oli
naisterahvas nimega Maarja, mistõttu hakati mäge hiljem nimetama Maarjamäeks. Põhjasõja
eelne suur näljahada, mis tõi endaga kaasa taudi, nõudis paljude inimeste elud. Taudiohvrid
maeti Maarjamäela. Vana kalmistu olemasolu sai kinnitust kui 20- sajandi alguses
kruusakaevandamise käigus, tuli maa seest välja palju inimluid. Kruusakaevandamine jätkus ka
nõukogude ajal, mistõttu on iidsed hiied hävinud. Maarjamäel asub ka looduskaitsealune puu -
Maarjamäe ohvripärn, mille kõrgus on 19 meetrit ja tüve ümbermõõt peaaegu 4 meetrit. 20.
sajandil kujundas külaelu peamiselt sinna rajatud meierei. Tänapäeval on küla suurimaks
annaabi.ee 
