Soome kirjanduse ajalugu
või katku algupära, usuti kahjulikku nähtust sattuvat loitsija meelevalda, tema käsualuseks.
Kristlikest palveloitsudest ürgsemaks loitsutüübiks on peetud meelitusi, loitsu objekti
sõbralikult keelitavaid kõnetlusi; nende vastandiks karmid ja teotavad manamised. Vanimad,
kõige laiemalt levinud meelitused on suunatud kaladele ja väikestele jahiloomadele. Loitsud
on oma parimas osas värvikas luule, taudiloitsud võivad olla deemonlikult kirglikud ja
ahistavad, karjaloitsudes ja jahiloitsudes sisaldub aga värsket vaba õhu luulet.
Karujahi ja karupeietega liituvad runod
Loitse loeti karu pesa poole suusatades. Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna,
männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest
targem, vägevam. Et tema viha vältida, tuli kinni pidada traditsioonidest. Surnud karule