Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Tehti ka mitmesuguseid erileibu, Lõuna-Eestis
kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu, peki- või lihatükke, porganeid, soolakala jne.
Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille tainas segati peti, rõõsa või hapupiimaga, kuid ka verega.
Jämedast nisujahust, osalt ka odrajahust tehti õllepärmiga kergitatud sepikut.
Peale leiva olid kõige tavalisemad igapäevased toidud mitmesugused pudrud ja leemed (supid).
Tatrakasvatusalal Lõuna-Eestis ja Peipsimaal söödi ka piimaga keedetud tatratanguputru. Veidi vedelam puder
kört. Pidulikumate roogade hulka kuulusid tangu-, vahel harvemini jahuvorstid, mida söödi eriti jõuluajal. Põhja-
Eestis ja saartel, aga ka Setumaal söödi laialdaselt verelisandita valget vorsti. Traditsiooniliseks toiduks olid ka
odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult,
peale rüübati keeduleent
annaabi.ee 
