Söömine- joomine keskaegses Tallinnas
Kaera kasvati
rohkem Lõuna- ja Ida- Eestis, mõnikord isegi rohkem kui otra. Kaerajahust küpsetati leiba,
kaeratangudest tehti suppi, kaerast pruuliti õlut, kaer oli hobusesööt. (1)
Peale juba nimetatud põhiliste toiduteraviljade kasvatati Eesti ala tatart, ent veel harvemini kui
nisu. 16. sajandil on Põhja- Eestis tatrakümnist võetud ainult Padisel. Seevastu Lõuna- Eestis
polnud tatrahinnus nii haruldane. On isegi alust arvata, et Saksamaale levis tatrakasvatus
Liivimaalt. Varaseim teade tatrakasvatusest Saksamaal pärineb 1436. aastast Mecklenburgist.
Ent juba rohkem kui 40 aastat enne seda on teateid tatrakasvatusest Riia ümbruses. (1)
2.2 Kaunviljad
Juba iidsetel aegadel etendasid meie esivanemate toidus tähtsat osa kaunviljad: hernes, põlduba,
lääts. Nagu kogu ülejäänud keskaja Euroopas, nii oli ka Eesti alal kaunviljadel inimeste
toidulaual tähtis koht. Arheoloogilistel kaevamistel on herneid Eestis seni leitud Iru II linnus