2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu
16.oktoobril 1793 lõikas valvur maha Marie juuksed ning sidus ta käed selja taha. Ta toimetati spetsiaalses kärus läbi Pariisi giljotiini juurde.Marie-Antoinetteil polnud näos mitte ühtegi emotsiooni.Isegi kui teda jälgiva rahvahulga seast tuli erinevaid solvanguid ja pilkavaid hüüdeid,tema väärikus ja ka enesekindlus ei lasknud tal välja näidata oma teglikke tundeid.Mitte keegi ei teadnud surija viimaseid mõtteid ega emotsioone.Ma arvan,et see oli sellepärast,et ta ei tatnud rahvale lihtsalt seda rõõmu pakkuda. 16.oktoobri hommikul 12.15 hukati Marie Antoinette. Tema pead näidati hõiskavale rahvale. Rahva kõrist tuli mürisedes rõõmuhüüd"Elagu Vabariik". Surnukeha asetatakse kirstu ja see jäi vahepeal matmata,surnuaiale seisma,sest arvati,et üheainsa inimese pärast hauda kaevata oleks liiga kulukas.Oodati uusi varusid.Kui kuuskümmend tükki koos oli,siis vistakse Marie Antoinette kirst koos hiljem toodutega ühishauda
annaabi.ee 
