Julia Karpenkova IV3V Eesti teatri ajalugu. Estonia teater sai alguse 1865. aastal asutatud Estonia Seltsi tegevusest. 19. sajandil esitati peamiselt rahvatükke ning nalja- ja laulumänge. Korrapärasem teatritegemine sai alguse 1895. aastal. Tõsisem draama jõudis lavale 20. sajandi algul. Kutseline teater sai Estoniast 1906. aastal. Estonia teatri hoone valmis 1913. aastal. 1907. aastal etendati esimene operett Hervé "Mamzelle Nitouche", 1908. aastal esimene ooper Conradin Kreutzeri "Öömaja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett Léo Delibes'i "Coppèlia". Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti ballett Eduard Tubina "Kratt" jõudis lavale 1944. aastal. 1944. aasta Tallinna pommitamises hävis Estonia teatri hoone. 13. juulil 1946 avati teatri taastatud kontserdisaal. Maja taastati 1947. aas...
Pemphingus foliaceus Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, II rühm, II grupp) Pemphingus foliaceus (PF) on harva esinev autoimmuunne naha haigus, mis esineb inimestel, koertel, kassidel, kitsedel, laamadel ja hobustel. Haiguse nimetus ,,pemphingus" on tuletatud kreeka keelsest sõnast ,,vill". Kuna PF väljendub enamasti naha ketendamises ja koorumises lisati nimetusele ,,foliaceus", mis tähendab lehe-sarnast. (Vandenabeele et al., 2014) Pemphingus foliaceust iseloomustavad pustulid, villid, naha koorumine; pea, näo, ninapeegli ja käpapadjandite lööve ja karvade väljalangemine. Haiguse arenedes suureneb nahalööve üle terve keha, esineb palavikku, letargiat ja jäsemete turset. (Bizikova et al., 2014a) Pustulid on ebakorrapärase kujuga, suured ja omavahel ühinenud. Kuna need on haprad ja kergesti purunevad võib tihti näha vaid kuivanud koorikuid. PFi esinemine ei ole vanusega seotud. Valitu...
ps. Maagaas Moslavacka mora gaasimaardlast saatakse 1,7-1,8mln. M3 maagaasi aastas , mis rahuldab 60% siseturu majandusest. Sealt suunduvad gaasijuhtmed Zagrebisse ja Sisakisse. Metsandus Dinaari mäestikus raiutakse aastas u. 3,0- 3,5 mln. m3 metsa, et toota tseluloosi, mööblit ja paberit. Taimekasvandus Taimekasvanduse olulisemad saadused on nisu, mais, kartul, oder, riis, tater, hirss ja soja. Tehnilistest kultuurtaimetest on olulusemad suhrrupeet, päevalill, raps ja tubakas. Tegeltakse ka söödataimede- ja köögivilja kasvatamisega. Viinamarjaistandusi ja puuviljaaedu, kus kasvatatakse ploome ; õunu; pirne;mureleid ja kirsse, moodustub 2,3% riigi territoorumist. Horvaatia puuviljaaed Rahvastik 1990-date alguses toimus Horvaatia-Serbia sõda, mille tõttu paljud serblased horvaatiast lahkusid(a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
