Vallakogukond moodustus mõisa alal elavatest talupoegadest. Valdu ühendati. Valla omavalitsus koosnes täiskogust-päris-ja rendiperemehed, kümnendik maatameeste esindajatest., volikogust-3- 24 liiget vastavalt elanike arvule, vallavanemast-valiti taluperemeeste hulgast (politseivõim) ja tema abilisest, vallakohtust. Vallavanem koos abilisega mood. vallavalitsuse, kes palkas abiks ametimehi:vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid vallakoolidesse, magasiaidamehe. Tasuvaim-vallakirjutaja ametikoht(vastutas dokumentide korrashoiu eest).1866a. reformiga paika pandud omavalitsus kehtis tsaariaja lõpuni, kogemused oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad: Mõisamajandus-19saj algul põhiliseks maj üksuseks mõis-suurmajapidamine talupoegade tasuta tööga. Edenemise aluseks viljatootmine, sissetulekuallikaks viinapõletamine. Mõisnike väljaminekud suurenesid, sissetulekud jäid samadeks,
Veevärk Puudu Puudu Kanalisatsioon Puudu Puudu Tasuvusanalüüs. Tasuvusanalüüsi eesmärgiks on leida sobivaim asukoht puhkekeskusele, mis tasuks majanduslikult ära aastaringselt. Siinjuures võrreldakse kahe erineva krundi näitajaid. Võrreldavad näitajad on viidud rahalisse väärtusesse. Samuti soovitakse leida finantseerimiseks tasuvaim lahendus. Parim viis puhkekeskuse rajamiseks oleks hoida alginvesteering ning aastased kulud minimaalsetena. Alginvesteering võiks olle võimalikult madal eeskätt seetõttu, et algselt ei investeeritaks projekti tulutult. Nimelt peab puhkekeskus hakkama kasumit tootma võimalikult varakult. Kulutused on viidud ühe aasta tasemele ja arvestatavalt on projekti elueaks arvestatud ilma vahepealse arenguta 15 aastat. Tabelis 5 on välja toodud kahe erineva asukohaga kruntide võrdlus.
annaabi.ee 
