JÄÄTMED LOODUSES
sealjuures jäätmehoolduse taset. Jäätmeteket loodusesse üritatakse kontrolli all hoida ka
’saastaja maksab’ põhimõtte abil. Meie riigis pole selle eesmärgi areng kuigi tõusev, kuna
prahistajaid on palju ning alati ei suudeta iga väiksema prügihunniku tekitajat tuvastada. Tihti
ei kata saastajad kõiki jäätmekäitluskulusid, osa sellest jääb siiski kohaliku omavalitsuse
kanda. Saastajad tunnevad end seeläbi aina mugavamalt, mõeldes et kahjusid tasuvadki linna-
või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada
on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005).
3. Probleemi õiguslik reguleeritus
Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu
kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik. Näiteks RMK koristab
igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt.
annaabi.ee 
