püüab pilku. Raamimiseks võib asetada pildistatava ukseauku, aknale, lasta neil vaadata läbi väikese vahe või kasutada nende endi käsi selleks. 5.10.1. Praktiline töö Valisin modellile "raamiks" tema käed, kuna see tundus soovitatud variantidest kõige huvitavam. Selline tehnika tõmbas tähelepanu pildil näole ja lisas palju sügavust. Valgustusena kasutasin laelampi ja pehmet valgust, mis asetses otse. 5.11. Mängi tasutaga Inimene portreel on peamine fookuspunkt, kuid siiski mõnikord, kui asetada modell teise konteksti tausta näol võib muutuda oluliselt pildi meeleolu. Mõnikord on aga hea, kui taust on võimalikult minimalistlik. 17 5.11.1. Praktiline töö Esimeseks taustaks valisin tiheda ja pilkupüüdva mustriga tapeedi, mis lisas pildile hoogsust ja tegi selle huvitavamaks. Tänu heledale päikesele sai teha pildi
Aga ega teda ei huvitanud ka. Siis ta pühendub kirjandusele. Pöördub siis tagasi vanematekoju mõisa ja elab seal suhteliselt eraklikku kirjandusele pühendatud elu. Ta olevat käinud ka Pariisis, suhelnud seal kunstiinimestega, aga eelistas seda maamõisa. Elu jooksul sooritab ta ka reisi Lähis-Idasse ja Põhja-Aafrikasse. Ka tema teiste teoste puhul on nii, et ta on külastanud neid kohti, kus tema teoste tegevus toimub, et ennast võimalikult kurssi viia kohaliku eluga ja ajaloolise tasutaga. Kirjutamise juures on iseloomulik, et ta peab oma suurimaks eesmärgiks, et lugeja ei tajuks kirjaniku kohalolekut, rääkimata tema seisukohast, hoiakutest. Seda esineb ka "Madame Bovary" puhul. Ta oli väga aeglane kirjutaja. On teada, et ta võis mõnda lauset või lehekülge päevade viisi viimistleda. Flaubert otsis ka kõlaliselt, silbiliselt sobilikku teksti ja loogilist ülesehitust. "Madame Bovary" ilmus 1857. aastal. Ta anti kohtusse selle teose eest, sest ühelt poolt oli see