Talupoja elu keskajal
Rendihärruse puhul oli feodaal kogu maa talupoegadele välja jaganud. Talupojad maksida
talle maa kasutamise eest renti. Algul maksti renti natuuras- isandale anti kindle kogus
loomi ja põllusaadusi. Hiljem mindi järk- järgult üle raharendile- talupoeg pidi ise oma
toodangu turul maha müüma ning sellest oma maksud tasuma.
Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret.
Suurem osa maad jäi isandale (mõisamaa). Talupojad tasusuid feodaalile oma maa eest
teorenti- käisid mõisas tööl ning toodangu realiseerimise eest hoolitses feodaal ise.
Sageli esinesid need kaks majandamisvormi kombineeritult: talupojad pidid tasuma nii
rendimaksu kui ka tegema teotööd.(lisa 2)
Feodaalidele oli maa talupoegadeta väärtusetu. Järelikult kujutasid talupojad endast suurt
varandust ja neid püüti maa küljes kinni hoida. Selleks, et talupojad raskete koormiste
tõttu teist elupaika ei otsiks, muudeti nad sunnismaisteks
annaabi.ee 
