KASVATUSE KLASSIKA
tagasi talle endale. Selle valu või kahju tagasiandmisega sünnib lepitus. Karistuse
objektiivne külg on see, et karistatud isik ühiskonnaga jälle lepitatakse, subjektiivne külg
aga see, et karistatava enda südametunnistust sellega kergendatakse. Sellega tahetakse
eelkõige karistatava enda käitumist parandada: äratada süüaluses teadmine, et ta on teinud
ülekohut, esile kutsuda häbi ja kahetsust. Seda lepitus- või tasumisteooriat nimetatakse ka
absoluutseks karistusteooriaks.
Clive Lewis väidab, et igasugune karistus muutub ebaõiglaseks, kui sellest eemaldada
ärateenimise ja kättetasumise idee. Kättemaksuhimus endas sisaldub õiglusetuum, täpsemalt
selle nõudmises, et kurja inimest ei tohi jätta täielikku rahulollu oma kurjuse üle ning seda
peab laskma talle paista sellisena, nagu ta õigesti paistab teistele inimestele - kurjusena.