Referaat. Surmanuhtlus. Reino Veielainenile.
kodanikult eluga riskimist või oma elu ohverdamist, tal on õigus käsutada süütute ja kuulekate
inimeste elu. Järelikult ei ole õige eeldada, et tal ei ole õigust nõuda kurjategija elu selleks, et tagada
õiguskord (ibid).
Kas surmanuhtlus suudab kuritegusid ära hoida, kas ja milline on tema ennetav mõju ning millest
tuleneb surmanuhtluse põhjendatus karistusliigina? See toetub karistusteooriale, mis tänapäevasel
kujul lähtub Kanti ja Hegeli filosoofiast pärit tasumisideest. Iga karistus peab vastama kuriteo
raskusele, sest ainult sellise karistusega on võimalik taastada kuriteoga rikutud õiguskord.
Tapmisele vastab ja on seega õiglane karistus surmanuhtlus. Absoluutse karistusteooria järgi ei pea
karistusel olema enam mingit täiendavat ega ärahoidvat eesmärki (Sootak 1996: 14).
1.1.1 Surmanuhtluse vastuargumendid
Inimõiguste ülddeklaratsiooni 3. artikkel ütleb, et ,,kõigil on õigus elule". Õigust elule peetakse
annaabi.ee 
