loomulikult voolama. Piisad moodustavad terviku. Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa kõik olevikus mõeldud mõtted ja tehtud teod. Sellega kasvab voolav kogus ning mõjutab oma suurusega aina rohkem oleviku. Minevik jälitab meid koguaeg, ta ei jää meist maha. Ta kogub kokku kõik meie teod ja mõtted. Ta kogub kõik need kokku ning aheldab meile need sappa. Me tassime oma mineviku terve oma elu enda järel. Julmad, jõhkrad mõtted ning teod on raskemad ja need muudavad pagasi samuti kaalukamaks. Me ise muudame oma elu keeruliseks. Ei saa olla tuleviku, kui ei ole oleviku ega mineviku. Tulevik on meie mõte ja tegu, mis avaldub mingil ajahetkel meie olemusest ning liitub algul olevikuga ning seejärel mineviku lainega. Tulevik on kui mineviku vastand. Tulevik on nagu vihmapilv. Vihmapilv, mis laseb oma veed valla, kui on käes õige hetk ja koht
siduva sõna ja (˄, &), ning, ega (kui liitotsustus on eitav) abil. Nt ei ole seda ega teist. Lihtotsustusi tähistatakse (p ˄ q). Nt: mina ei anna laene ja pank ei müü sifkasid. _ _ Selle eitus: (p ˄ q ) (p ˄ q ˄ z ˄ x) 2. Disjunktiivne - liitotsustuse tüüp mis koosneb kahest või enamast lihtotsustusest mis on omavahel ühendatud siduva sõna või abil. Tähistuseks on ˅. (p ˅ q) Nt: kas lähed ise enda koopasse või tassime sind enda pessa. Dilemmaline disjunktiivne liitotsustus: (p ˅ ˅ q) 3. Implikatiivne - on liitotsuse tüüp mis koosneb lihtotsustest mis on omavahel ühendatud siduva sõna kui.....siis. Tähis: → . (p → q) Nt: kui p siis q. 4. Ekvlivalentne - seos kus on võrdsus kehtestatud. Tähistuseks on =. Ekvivalentne otsustus ↔. Omavahel ekvivalentsed (p ↔ q). Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi
annaabi.ee 
