Islami meditsiin keskajal
meditsiinist", kus oli täheldatud mitmeid kliinilisi juhtumeid. See töö tõi meditsiinimaailma
uute haigustena leetrid ja rõuged. Razi avastas ka tuulerõuged ning eristas selle selgelt
leetritest ja rõugetest.
Ali ibn Abbas al-Majusi ,,Täielik raamat meditsiinikunstist" oli Razi tööst lühem ja
süstemaatilisem.
Tähtis suurkuju islamimeditsiinis on ka Abu al-Qasim al-Zahrawi, keda peetakse kaasaegse
kirurgia isaks. Tema tähtsaim teos on ,,Kitab al-Tasrif" (,,Book of Concessions", "Möönduste
raamat"). See on suur 30. köiteline teos, avaldatud aastal 1000pKr. Seal on ta kirjeldanud ka
mitmeid uusi instrumente.
Kuulsaim islami arst on ilmselt 11. sajandil elanud Avicenna (Ibn Sina), keda peetakse
kaasaegse meditsiini üheks isaks ja Hippocratese ning Galeni järel kolmandaks maailma
tähtsamaks arstiks. Tema tähtsamad tööd on: ,,Meditsiini kaanon", mis jäi meditsiini õpikuks
sajanditeks ja ,,Raviraamat"